Te Kete Ipurangi Navigation:

Te Kete Ipurangi
Communities
Schools

Te Kete Ipurangi user options:


He Kura Hauora, he Kura Taiao

He nui ngā hua kua puta i ngā momo mahinga taiao i roto i ngā tau. Kua mau i a rātou he pūkenga hou, he mātauranga hou, he hoa hou anō hoki. Nā ēnei āhuatanga katoa kua whakarauorahia ake te kura, te hapori me te taiao.

Tirohia te ataata ki Vimeo i konei, mā te kōwhiri rānei i te whakaahua.

Ngā tuhituhinga

He kura hauora, he kura taiao hoki, ka hono atu te ingoa oranga taiao. Kei reira ngā tamariki mai ngā tau rima tae noa atu ki te wharekura hoki, kia tipu atu rātou mai ērā tau tae noa atu ki te wharekura, kia ratarata ki ērā momo mahi.

Ko ēnei ngā mahi i mahia e ō mātou mātua tīpuna, nō reira, mēnā ka taea te tō mai aua  whakaaro, kia pai mō wēnei ra, ā, ka taea tamariki te akona. Nā te mahi o ngā tuakana o mua, i whārikingia i ngā mahi o wēnei rā, pērā i te whakatō i ngā māra kai mō te kura nei. Kua whakatō he rākau huarākau.

Anō hoki, maha rawa ngā mahi, me kī, te tūtaki tangata me te rapu pūtea ka taea te tū. Me kī, i waenganui aua mahi i tipako mai ētahi pūkenga hou, pērā ki te whakahaere hui, te whakahaere tangata kia mōhio me pēnei, me pēnā.

I te tīmatanga, i waea atu mātou ki te kura tuatahi o Tikipunga, ā, ki ngā kōhanga reo o Manaakitia me Kamo, anō hoki ki te kura tuarua o Tikipunga. Mai i taua wā ki tēnei wā tonu, e awhi ana rātou i a mātou ki te whakatika i te awa o Waitaua.

Me kī, i piki ngā mahi a te kura nei, ā, i whakatū rātou ngā rā o te hapori, i haere ki tāwāhi ki te whakapaoho i o mātou take, anō hoki i mahia mātou i ngā mahi ā-ringa. I haere mātou ki te awa i whakatō rākau. Tatangia te ono mano pea ngā rākau i whakatō, neke atu. I tū he whare tāpapa anō hoki, kia taea te whakatipu i ō mātou ake kākano, me ō mātou ake rākau.

Ko tētahi o ngā rōpū kaha ki te tautoko i a mātou i ērā wā ko te Whitebait Connection. Nā rātou i whakaako ngā tamariki ki ngā tikanga e pā ana ki te wai – he aha te take he mea nui ēnei mea ngā hātaretare. He iti noa iho ngā hataretare, engari he aha ō rātou mahi. Ko ērā ngā kai mō ngā ika, mō ngā tuna. I ako rātou te hōhonutanga o ngā kai. Mehemea e ngaro ana wētahi o ngā kai, ka whara te katoa. Kore e mutu ngā mihi ki a rātou mō tōu rātou kaha ki te tautoko ngā tamariki, ki te tautoko te kura hoki. Tō rātou kaha ki te wero atu ki te Kaunihera, nā rātou i takoha mai tētahi wāhi mō te whare tāpapa.

Mai i te tīmatanga ko tā mātou kōrero ki ngā taiohi o tā mātou kura me ngā kura o wāhi kē, ‘Mā te mahinga tahi ka puāwai mai ngā hua o te awa o Waitaua. Mā tēnā, ka puta he oranga mō ngā uri whakatipu.’

Ināianei, e whā ngā kura e haere ināianei, ki tērā wāhi ki te whakatipu ngā rākau ki te whakatō hoki ngā rākau ki te taha o ngā awa. Ia tau, ko ērā ētahi o ngā mahi, i te wā Pipiri, he World Enviro day. Āe, te wā hoki o Arbor day ka hono tahi. Ko te ingoa o tērā wā ko te Enviro Matariki Planting Day mō te hapori katoa.

Hoki ake ki runga ^


Footer: